All kose jalamil, kus segi valgus veega,
Kus tõuseb hämarus kui udukerge pilv.
Kus päiksepaistes vesi sarnane on meega,
Ãht näkki ujumas on näinud minu silm,
Ãht näkki ujumas on näinud minu silm.
Ta kerge jalg ei puuduta veepinda,
Kui koselainelt tõuseb oma kivile
Ja keel ta kaelas pole üldse hinda.
Käib laintetantsus järgi rivilt-rivile,
Käib laintetantsus järgi rivilt-rivile.
Siis vastu eha selgub metsa siluett,
Ma märkan elu algab rohekatel vetel
Ja kajab uhkelt vettekukkuv kett.
Ãks käsi viipab sealt see pole meelepete,
Ãks käsi viipab sealt see pole meelepete.
Ei teagi täpselt kas on vesi või on taevas,
Kui lendan kaldalt kosekäte vahele.
Ja ärkan üles ühes tillukeses laevas,
Kus ruumi on vaid meile kahele,
Kus ruumi on vaid meile kahele
