Uuestisynd Testo

Kolm, kaks, ݼks, null?
Pݵhjatus laotuses tݤhtedekett,
kosmosse sݶݶstab me kanderakett.
Kaks, ݼks, meis startides pakitseb ݵud,
meist vabaneb maakera kݼlgetݵmbejݵud.
Hݵbejalt lݤigivad meie skafandrid,
meist maha jݤid atmosfݤݤr, ookeanid, mandrid.
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa.
Akvamariinsinist vݤrvi on kraatrites kuupind,
teleekraanilt ma tervitan sind.
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa.
Ýŝle mustava tݼhjuse kui pݤrlikee
helendava trassina jookseb Linnutee.
igav nii maastik, kraatrite suud,
nii kaunis, nii kohutav nݤib meile kuu.
Illuminaatorist nݤha vݵib ݼksteist
tݤhtede taustal Apollo 11.
On reede ja juulikuu kuueteistkݼmnes pݤev.
Pݤiksekiired meist jݤtavad tumedad varjud,
vaikivad huuled, kuid sisemus karjub.
Vݵib juhtuda, et sinitaevast me enam ei nݤe.
Hݵbejalt lݤigivad meie skafandrid,
meist maha jݤid atmosfݤݤr, ookeanid, mandrid.
Tundmatus kauguses rohetab emake Maa.
Akvamariinsinist vݤrvi on kraatrites kuupind,
teleekraanilt ma tervitan sind.
Koduplaneedile niipea me naasta ei saa.
Illuminaatorist nݤha vݵib ݼksteist
tݤhtede taustal Apollo 11.
On reede ja juulikuu kuueteistkݼmnes pݤev.
Pݤiksekiired meist jݤtavad tumedad varjud,
vaikivad huuled, kuid sisemus karjub.
Vݵib juhtuda, et sinitaevast me enam ei nݤe.